info@adn.gov.tl
+670 3310289

Hatúr Fatúk Da-Uluk Konstrusaun Eskuema Irigasaun Maliana II

  • Publika husi: Maximiano
  • Loron: 09/Jan/2025


Bobonaro, 10/01/2025. Diretór Ezekutivu ADN Sr. Rui Lourenço da Costa ho nia ekipa sira husi ADN, Akompaña Ministru Planeamentu Investimentu no Estratejiku (MPIE) S.E Eng. Gastão Fransisco de Sousa hodi partisipa iha serimonia hatúr fatúk da-uluk ba konstrusaun Eskema Irigasaun Maliana II, ne’ebé maka organiza husi Ministeriu Agrikultura, Pekuaria, Peskas no Floresta (MAPPF), no lansa husi Primeiru Ministru RDTL S.E Kay Rala Xanana Gusmão, serimonia ne’e rasik realiza iha Memo, Munisipiu Bobonaro.

Primeiru Ministru RDTL S.E Kay Rala Xanana Gusmão iha nia diskursu husu atu Kompaña ne’ebé responsabiliza ba konstrusaun ida ne’e no mós ba ADN no ema hotu tenki orienta  hodi fo apoiu ba projetu ida ne’e.

“ ne’ebé atu husu ba kompaña, husu mós ba ADN ho ema sira ne’e hotu, ita haree deit ohin loron ne’e ita lori ida ne’e, lori ida ne’e,teknikus sira ne’e barak atu haree ba obra ida, udan mai obra ne’e ba tiha tasi, ba nani mais ida ne’e mil novecentos e oitenta e tres katak,kuandu nia temi ida ne’e hau hateke ba hau dehan wao, ida ne’e maka tengki orienta servisus sira agora atu hala’o ne’e. Estrada mós problema ona, tanba rai monu, rai ida falsu, buat sira ne’e hotu,kuantu mais iha kedas mota ninin, problema mota ita nian susar teb-tebes,susar atu kontrola,ne’ebé husu boot ita hotu sei fo apoiu, fo apoiu ho hanoin, fo apoiu ho kurize, fo apoiu hodi dehan, buat ne’e nusa maka mai fali iha ida ne’e,nusa mak la halo tuir ida ne’eba, diskute malu para ita hatene iha dalan ruma,ita hanoin dehan nune’e mak di’ak mais ikus fali mai haree mota mai dadauk ona ita dehan lae afinál nune’e di’ak liu ou nune’e fali di’ak liu. Hateten Primeiru Ministru S.E Kay Rala Xanana Gusmão iha nia Diskursu.

Iha oportunidade ne’e Primeiru Ministru RDTL mós ezize ba Agrikultór sira atu kontinua halo servisu se lae mak ita hotu depende deit maka ba iha Estadu deit.

“ Núdar Primeiru Ministru, hau tengki ezize ba imi mós, ba agrikultór sira, servisu ba, book ba, lae ita depende deit ba Estadu ona, ita Estadu deit, la-di’ak”. Hatutan husi  Primeiru Ministru S.E Kay Rala Xanana Gusmão iha nia Diskursu.

Primeiru Ministru ne’e mós enkoraza Joven sira atu nune’e bele organiza malu hodi halo servisu núdar Agrikultór, tuir Primeiru Ministru katak, Agrikultór ne’e núdar área servisu di’ak ida no husu mós ba foin sa’e sira, hodi buka dezenvolve an rasik, fo iha sa-ida maka joven sira bele.

“ Ne’e maka hau husu ba foin sa’e sira,katak buka, buka dezenvolve imi nia an rasik, fo iha sa-ida maka imi bele, la’os deit ba imi, ba imi nia familia, imi nia komunidade, ne’e sei benefisia Timor tomak. Hatutan husi  Primeiru Ministru S.E Kay Rala Xanana Gusmão iha nia Diskursu.

Entertantu, Ministru MAPPF S.E Marcos da Cruz iha nia intervensaun, hateten katak, lansamentu ba konstrusaun iregasaun ida ne’e hodi bele fornese bee ba iha natar iha nasaun rua.

“ ita ohin mai hamutuk iha ne’e, halo lansamentu ba iregasaun ida ne’e, hodi bele fornese bee ba iha natar iha nasaun rua Primeiru mai iha Nasaun Timor Leste total área Mil e cem hektares, ba iha nasaun Indonezia trezentus hektares.” Hateten Ministru MAPPF S.E Marcos da Cruz iha nia Intervensaun.

Ministru MAPPF haktuir katak ho konstrusaun irigasaun ida ne’e, sei kobre hotu área sira ne’ebé maka durante ne’e sei abandona.

“depois de konstrusaun irigasaun ida ne’e, sei kobre hotu área sira ne’ebé durante ne’e sei abandona, kanu ida ne’e sei konstrui de’it barazén no mós ba kanál Primer, mas ba Sekundaria ne’e, husi Ministeriu Agrikultura sei haree,sei ko’alia téknikamente ho Ministeriu relevantes liu-liu ho Ministeriu Planeamentu Investimentu Estratéjiku ne’ebé  iha ADN, CNA, SGP, iha ne’eba nune’e ami sei koordena atu bele halo revizaun ba dezeñu ne’ebé iha no halo preparasaun ka kalkulasaun ba BoQ, ba iha kanál sekundariu. Hateten MInistru MAPPF S.E Marcos da Cruz

Iha oportunidade ne’e Ministru MAPPF partikularmente hato’o nia agradesimentu ba iha Ministru MPIE no mós ba iha ADN ba apoiu sira nune’e bele konklui lalais dezeñu ida ne’e.

partikularmente hakarak agradese ba Ministru Gastão liu-liu ba nia membru sira, ba iha ADN Sr. Rui iha ne’e no mós Eis Diretór Ezekutivu ita boot sira nia apoiu ne’e maka bele konklui lalais dezeñu ne’e tanba dezeñu ita halo iha 2012 mais iha 2023 maka ita konsege verifika lalais hodi nune’e ita dudu ba iha CNA ne’ebé hau mós hakarak agradese ba maluk sira iha CNA, hau mós hakarak agradese ba Sr. Mauricio iha ne’e, ne’ebé hanesan Sekretariu Grande Projetu, ne’ebé susesu ka atu to’o mai ohin ne’e, la’os servisu Ministeriu Agrikultura de’it, téknikamente iha koordenasaun servisu di’ak entre Ministeriu Agrikultura liu-liu Diresaun Jerál Agrikultura, liu-liu diresaun Nasionál irigasaun ho komponente tolu iha Ministeriu Planeamentu nia okos ne’e. Hateten Ministru MAPPF Sr. Marcos da Cruz.

Konstrusaun Skema Irigasaun Maliana II ne’e rasik ho total orsamentu US$ 9.886.820.81 no Kontratór PT. MINARTA DUTAHUTAMA ho Konsultan PT. CATURBINA GUNA PERSADA joint Venture ho PT. MULTIMERA HARAPAN mak sei responsabilida ba konstrusaun ho durasaun fulan 30. (Media_ADN)

 

 

 

 

 

LEMA ADN

  • Aprende hodi halo, halo hodi aprende;
  • Haburas kreatividade no inovativo de servisu;
  • Hametin principiu servisu salva an, salva superior/liders, salva instituisaun no salva nasaun;