info@adn.gov.tl
+670 3310289

MPIE REALIZA SEMINARIU DESEMINASAUN IMPLEMENTASAUN SISTEMA SEGURANSA SOSIÁL, PROMOSAUN ANTIGUIDADE NO REFORMA OBRIGATÓRIU

  • Publika husi: Maximiano
  • Loron: 23/Oct/2025


Dili, 23/10/2025. Ministeriu Planeamentu Investimentu no Estratéjiku (MPIE) realiza atividade seminariu deseminasaun implementasaun sistema seguransa sosiál, promosaun antiguidade no reforma obrigatóriu. Seminariu deseminasaun ida ne’e rasik loke ofisiálmente husi Ministru MPIE S.E Eng. Gastão Fransisco de Sousa no realiza iha Salaun Laline Larigutu-CNE Dili.

Seguransa Sosiál ne'e direitu umanu fundamental ida ne'ebé konsagra iha artigu 56.º Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste "Haktuir ba lei, "sidadaun hotu-hotu iha direitu ba seguransa no asisténsia sosiál ”. Deklarasaun Universál Direitus Umanus (DUDH) 1948, iha artigu 22º mos konsagra ona Direitu ba Seguransa Sosiál, ne'ebé hatete Ema hotu-hotu, nudar membru sosiedade, iha direitu ba seguransa sosiál; no bele lejitimamente eziji nia satisfasaun ba direitu ekonómiku, sosiál no kulturál ne'ebé indispensável, agradese ba esforsu nasionál no kooperasaun internasionál, liuhusi armonia ho organizasaun no rekursu husi kada nasaun.”

 Seguransa Sosiál nudar Sistema ida ne'ebé atu asegura  direitu umanu fundamental ba sidadaun hotu-hotu no garante  nível bein-estar adekuadu, no mós proteje sidadaun sira durante siklu tomak moris nian: Seguransa Sosiál proteje ita desde antes ita moris (proteje iha maternidade) no hafoin mate (liuhusi pensaun sobrevivénsia ba familia  benefisiáriu matebian).

Seguransa Sosiál mak medida lubuk ida ne’ebé buka atu Proteje traballadór sira hotu no sira-nia família bainhira hasoru lakon rendimentu husi servisu ka bainhira rendimentu la sufisiente, iha situasaun balun (Seguransa Sosiál kontributiva), no prevene kiak, mantein kapasidade konsumu no dinamizasaun atividade empreza nian. Garante ba sidadaun sira hotu kondisaun moris dignu liuhusi asesu ba mínimu vitál subsisténsia nian (Seguransa Sosiál sidadania nian), no ajuda kombate hasoru kiak.

Promosaun Antiguidade iha funsaun públika fó valor ba servisu ne’ebé halo iha tempu naruk, fó motivasaun ba servisu estabel no kontinua. Governu halo avalia sa’e karreira tuir kriteriu servisu, kompeténsia no kontribuisaun ba instituisaun.

Reforma Obrigatóriu iha sistema seguransa sosiál inklui; Revisão ba rejime kontribuitivu no naun-kontributivu, Melloria ba sistema penssaun, subsídiu no prestasaun sosiál, Integrasaun servisu sosiál ho sistema administrativu no orçamentál, Aprosimasaun baze-hakbesik hodi fó serbisu to’o komunidade vulnerável sira.

Implementasaun ne’e fó esperansa ba povu Timor-Leste atu hetan seguransa ekonomika, justisa sosiál, no dignidade iha tempu naruk.

Desiminasaun kona-ba Sistema Seguransa Sosiál, Promosaun Antiguidade, no Reforma Obrigatóriu ba funsionáriu sira iha MPIE no instituisaun tutrelada sira ne’e importante tebes tanba Funsionáriu sira presiza kompriende direitu no benefísiu sira ne’ebé sistema seguransa sosiál fó, liu husi Desiminasaun mak fó klaridade kona-ba kondisaun promosaun, reforma obrigatóriu, no asesu ba penssaun, Tanba mudansa lei no politika públika, desiminasaun ajuda evita sala interpretasaun, através desiminasaun maka Fó informasaun atualizadu kona-ba reforma rejime kontribuitivu no subsídiu, liu husi desiminasaun fó konfiansa ba funsionáriu sira kona-ba sistema ne’ebé implementa, Fó sentidu justisa no valorizasaun servisu públiku.

Liu husi atividade desiminasaun ho Informasaun kona-ba promosaun antiguidade bele motiva funsionáriu atu kontinua servisu ho dedikasaun, Fó esperansa ba karreira naruk no seguransa iha tempu reforma.

Desiminasaun fó preparasaun ba implementasaun efetivu sistema seguransa sosiál, Funsionáriu sira bele adekua dokumentus, kontribuisaun, no planu reforma tuir informasaun ne’ebé fó.

Desiminasaun ida ne’e la’os de’it fó informasaun, maibé núdar mós estratéjia komunikasaun públika atu garante direitu, justisa, no seguransa ba servisu estadu.

Entertantu oradór sira ba iha atividade seminariu desiminasaun ne’e mai husi Ministeriu Solidaridade Sosiál no Inkluzaun liliu husi parte seguransa sosiál nian no mós husi Funsaun Públika.

Seminariu desiminasaun ida ne’e partisipa husi Superior sira husi Instituisaun sira ne’ebé tutela ba iha MPIE, Kargu Diretór sira iha MPIE,Kargu Xefia sira, Assesór no Assesora sira nasionál no internasionál sira no mós funsionariu sira husi MPIE inklui husi Instituisaun sira ne’ebé tutela ba iha MPIE no mós Komisáriu Funsaun Públika. (Media_ADN)

LEMA ADN

  • Aprende hodi halo, halo hodi aprende;
  • Haburas kreatividade no inovativo de servisu;
  • Hametin principiu servisu salva an, salva superior/liders, salva instituisaun no salva nasaun;