MPIE REALIZA SEMINARIU DESEMINASAUN IMPLEMENTASAUN SISTEMA SEGURANSA SOSIÁL, PROMOSAUN ANTIGUIDADE NO REFORMA OBRIGATÓRIU
- Publika husi: Maximiano
- Loron: 23/Oct/2025
Dili, 23/10/2025. Ministeriu Planeamentu Investimentu no Estratéjiku (MPIE)
realiza atividade seminariu deseminasaun implementasaun sistema seguransa
sosiál, promosaun antiguidade no reforma obrigatóriu. Seminariu deseminasaun
ida ne’e rasik loke ofisiálmente husi Ministru MPIE S.E Eng. Gastão Fransisco
de Sousa no realiza iha Salaun Laline Larigutu-CNE Dili.
Seguransa Sosiál ne'e direitu umanu fundamental ida ne'ebé konsagra
iha artigu 56.º Konstituisaun Repúblika Demokrátika
Timor-Leste
"Haktuir ba lei, "sidadaun hotu-hotu iha direitu ba seguransa no
asisténsia sosiál ”. Deklarasaun
Universál Direitus Umanus (DUDH) 1948, iha artigu 22º mos
konsagra ona Direitu ba Seguransa Sosiál, ne'ebé hatete Ema
hotu-hotu, nudar membru sosiedade, iha direitu ba seguransa sosiál; no bele
lejitimamente eziji nia satisfasaun ba direitu ekonómiku, sosiál no kulturál
ne'ebé indispensável, agradese ba esforsu nasionál no kooperasaun
internasionál, liuhusi armonia ho organizasaun no rekursu husi kada nasaun.”
Seguransa Sosiál nudar Sistema ida ne'ebé atu
asegura direitu umanu fundamental ba sidadaun hotu-hotu no garante
nível bein-estar adekuadu, no mós proteje sidadaun sira durante siklu
tomak moris nian: Seguransa Sosiál proteje ita desde antes ita moris (proteje
iha maternidade) no hafoin mate (liuhusi pensaun sobrevivénsia ba familia
benefisiáriu matebian).
Seguransa Sosiál mak medida lubuk ida ne’ebé buka
atu Proteje traballadór
sira hotu no sira-nia família bainhira hasoru lakon rendimentu husi servisu ka
bainhira rendimentu la sufisiente, iha situasaun balun (Seguransa Sosiál
kontributiva), no prevene kiak, mantein kapasidade konsumu no dinamizasaun
atividade empreza nian. Garante ba sidadaun sira hotu kondisaun moris
dignu liuhusi asesu ba mínimu vitál subsisténsia nian (Seguransa Sosiál
sidadania nian), no ajuda kombate hasoru kiak.
Promosaun Antiguidade iha funsaun públika fó valor ba servisu ne’ebé halo
iha tempu naruk, fó motivasaun ba servisu estabel no kontinua. Governu halo
avalia sa’e karreira tuir kriteriu servisu, kompeténsia no kontribuisaun ba
instituisaun.
Reforma Obrigatóriu iha sistema seguransa sosiál inklui; Revisão ba rejime
kontribuitivu no naun-kontributivu, Melloria ba sistema penssaun, subsídiu no
prestasaun sosiál, Integrasaun servisu sosiál ho sistema administrativu no
orçamentál, Aprosimasaun baze-hakbesik hodi fó serbisu to’o komunidade
vulnerável sira.
Implementasaun ne’e fó esperansa ba povu Timor-Leste atu hetan seguransa
ekonomika, justisa sosiál, no dignidade iha tempu naruk.
Desiminasaun kona-ba Sistema Seguransa Sosiál, Promosaun Antiguidade, no
Reforma Obrigatóriu ba funsionáriu sira iha MPIE no instituisaun tutrelada sira
ne’e importante tebes tanba Funsionáriu sira presiza kompriende direitu no
benefísiu sira ne’ebé sistema seguransa sosiál fó, liu husi Desiminasaun mak fó
klaridade kona-ba kondisaun promosaun, reforma obrigatóriu, no asesu ba
penssaun, Tanba mudansa lei no politika públika, desiminasaun ajuda evita sala
interpretasaun, através desiminasaun maka Fó informasaun atualizadu kona-ba
reforma rejime kontribuitivu no subsídiu, liu husi desiminasaun fó konfiansa ba
funsionáriu sira kona-ba sistema ne’ebé implementa, Fó sentidu justisa no
valorizasaun servisu públiku.
Liu husi atividade desiminasaun ho Informasaun kona-ba promosaun
antiguidade bele motiva funsionáriu atu kontinua servisu ho dedikasaun, Fó
esperansa ba karreira naruk no seguransa iha tempu reforma.
Desiminasaun fó preparasaun ba implementasaun efetivu sistema seguransa
sosiál, Funsionáriu sira bele adekua dokumentus, kontribuisaun, no planu
reforma tuir informasaun ne’ebé fó.
Desiminasaun ida ne’e la’os de’it fó informasaun, maibé núdar mós estratéjia
komunikasaun públika atu garante direitu, justisa, no seguransa ba servisu
estadu.
Entertantu oradór sira ba iha atividade seminariu desiminasaun ne’e mai
husi Ministeriu Solidaridade Sosiál no Inkluzaun liliu husi parte seguransa
sosiál nian no mós husi Funsaun Públika.
Seminariu desiminasaun ida ne’e partisipa husi Superior sira husi
Instituisaun sira ne’ebé tutela ba iha MPIE, Kargu Diretór sira iha MPIE,Kargu
Xefia sira, Assesór no Assesora sira nasionál no internasionál sira no mós
funsionariu sira husi MPIE inklui husi Instituisaun sira ne’ebé tutela ba iha
MPIE no mós Komisáriu Funsaun Públika. (Media_ADN)
LEMA ADN
- Aprende hodi halo, halo hodi aprende;
- Haburas kreatividade no inovativo de servisu;
- Hametin principiu servisu salva an, salva superior/liders, salva instituisaun no salva nasaun;



