info@adn.gov.tl
+670 3310289

Prioridade Dezenvolvimentu : Hametin Infra-Estrutura Saude no Edukasaun

  • Publika husi: Maximiano
  • Loron: 12/Feb/2026


Manufahi,12/02/2026. Dezenvolvimentu infra-estrutura sai hanesan xave importante ida ne’ebé maka Timor-Leste foku ba, dezde hetan tiha ninia independénsia iha tinan 2002. Nu’udar nasaun ho nesesidade dezenvolvimentu báziku ne’ebé signifikativu, governu servisu hamutuk ho parseiru internasionál sira hodi hadi’a konetividade, asesu ba servisu públiku, reziliénsia ba klima, no kreximentu ekonómiku ne’ebé sustentável.

Dezenvolvimentu infra-estrutura iha Timor-Leste núdar prosesu ida ne’ebé la’o hela, ne’ebé envolve rede transporte, bee-moos, enerjia, no projetu irigasaun ne’ebé krusiál ba hametin konetividade, hadi’a servisu báziku sira, no apoia kreximentu ekonómiku ba tempu naruk. Kolaborasaun entre nasaun sira no organizasaun internasionál sira sai hanesan fatór xave ida hodi aselera transformasaun ida-ne'e.

Governu Timor-Leste koloka ona infraestrutura hanesan pilar xave ba dezenvolvimentu nasionál hodi dudu kreximentu ekonómiku, distribuisaun ekitativa ba servisu báziku sira, no redusaun pobreza. Ninia foku xave sira inklui; Reabilitasaun no hadi’a estrada nasionál no estrada rurál sira, Konstrusaun ponte no moru retensaun ba rai-halai, Hametin konseitu estrada reziliente ba klima (estrada tahan ba dezastre). Alende estrada Timor-Leste foku mós ba iha Modernizasaun Portu Dili no dezenvolvimentu portu rejionál sira., Apoia fluxu suave ba esportasaun-importasaun no distribuisaun lojístika. Hametin sentrál elétrika nasionál sira (hanesan Hera), Dezenvolvimentu enerjia renovável (sistema solár no híbridu), Habelar eletrisidade ba área rurál sira.

Dezenvolvimentu sistema bee hemu rural, Reabilitasaun rede distribuisaun bee, Konstrusaun no reabilitasaun rede irigasaun, Apoia seguransa ai-han no hasae produsaun lokal, Konstrusaun eskola, ospitál no postu saúde sira, Konstrusaun abitasaun sosiál no instalasaun públika sira.

Dezenvolvimentu infra-estrutura iha Timor-Leste foka la’ós de’it ba dezenvolvimentu fíziku maibé mós ba sustentabilidade, reziliénsia ba klima, no asesu ekuitativu ba servisu báziku sira. Infraestrutura mak fundasaun ba transformasaun ekonómika no moris di’ak povu nian.

Tinan ida ne’e, Governu Timor-Leste, kontinua esforsu tau prioridade ba iha seitór ifra-estrutura Saúde no mós Edukasaun nian, bazeia ba orientasaun husi Primeiru Ministru RDTL nian S.E Kay Rala Xanana Gusmão husu atu Ministériu Planeamentu Investimentu no Estratéjiku (MPIE) atu haree mós ba iha infra-estrutura Postu Saúde no mós kondisaun eskola sira iha munisipiu hotu-hotu liliu ida ne’ebé maka ho kondisaun estragadu no grave inklui ida ne’ebé maka ninia distansia dook husi komunidade atu nune’e bele halo rehabilitasaun ka halo konstrusaun foun, ho nune’e Ministru MPIE orienta ADN,I.P hodi tun ba tereñu hodi servisu hamutuk ho Autoridade munisipál hodi halo indentifikasaun no rekolla dadus real atu nune’e ho dadus real ne’ebé iha ne’e, Governu sei halo rehabilitasaun ka halo konstrusaun foun.

Ho orientasaun ne’ebé iha, Diretór Ezekutivu ADN,I.P Eng. Januario Maia Giterres, akompaña husi tékniku ADN,I.P destakadu iha munisipiu Manufahi, hala’o enkontru koordenasaun servisu ho Autoridade munisipál sira no mós ho reprezentante Ministériu Edukasaun no Ministériu Saúde atu nune’e hotu-hotu iha intendimentu ida de’it no lolo liman ba malu hodi halo identifikasaun no hamutuk rekolla dadus real kona-ba kondisaun sira husi postu saúde no mós infra-estrutura eskola iha munisipiu Manufahi.

Diretór Ezekutivu ADN,I.P iha enkontru koordenasaun servisu ho autoridade munisipiu sira ne’e hateten katak, autoridade munisipiu sira maka hatene liu kona-ba kondisaun sira no nesesidade sira iha munisipiu manufahi, tanba ne’e enkontru ida ne’e importante tebes.

“Iha Pontu 3 maka hau hanoin, tanba señor Sekretariu sira, autoridade sira, autoridade sira munisipiu sira maka hatene liu kondisaun sira ho nesesidade sira iha munisipius, ne’e maka hau hanoin mesmu planu ou instrusaun ne’ebé ami simu husi nasionál maibé ami nafatin konsidera autoridade lokál sira tanba sira maka hatene liu nesesidade munisipiu, objetivu husi enkontru ida ne’e katak iha fin do ano tinan kotuk ami nia Ministru S.E Ministru Planeamentu Investimentu no Estrajéjiku liliu hanesan Prezidente KAFI, simu instrusaun ida husi S.E Primeiru Ministru atu, ita hotu hatene katak estrada rurál sira ita kuaze la’o mesmu que seidauk kompleta maibé ita komesa la’o, balun tanba kestaun iklima seidauk remata, maibé S.E Primeiru Ministru husu atu Ministru Planeamentu Investimentu no Estratéjiku atu haree ona mós ita nia kondisaun dala ruma ita nia kondisaun eskola no postu saúde ne’e iha suku balun seidauk asesu, eskola balun to’o agora didin ho bebak.” Hateten Diretór Ezekutivu ADN, I.P iha Enkontru ne’e.

Durante enkontru koordenasaun servisu ne’e Diretór Ezekutivu ADN,I.P hateten mós katak durante iha Reuniaun KRO, orsamentu ba infraes-estrutura Saúde no Edukasaun la-iha protestu,saida maka aprova husi Konsellu Konsultivu Munisipál aprezenta ba ESTATAL, lori ba KRO, kona-ba Saúde Edukasaun la-iha protestu, kuaze aprovadu hotu. Ho nune’e maka iha semana oin ne’e mai tékniku ADN,I.P sei hamutuk ho tékniku sira husi Ministériu Edukasaun no Saúde no mós munisipál nian sei la’o hamutuk hodi halo identifikasaun.

Governu kontinua hatudu nia komitmentu atu hadia kualidade rekursu umanu liu husi programa rehabilitasaun eskola no postu saude iha area rural. Inisiativa ida-ne'e hakarak atu asegura katak komunidade sira iha área remota sira iha asesu ba edukasaun no servisu kuidadu saúde nian ne'ebé adekuadu.

Reabilitasaun ne’e inklui hadi’a sala-de-aula sira ne’ebé hetan estragu, uma-kakuluk ne’ebé sulin, andár, no fasilidade saneamentu eskola nian, no mós hadi’a fasilidade apoiu ba aprendizajen. Ho edifísiu ne’ebé seguru no konfortavel liu, hein katak prosesu ensinu no aprendizajen sei la’o ho di’ak no hasa’e estudante nia motivasaun no dezempeñu profesór nian.

Iha setór saúde, hadi’a postu saúde foka ba hadi’a espasu servisu, fornese fasilidade saneamentu, no fornese ekipamentu médiku báziku. Esforsu sira ne’e ho objetivu atu hametin servisu saúde inan no labarik, programa imunizasaun, no resposta emerjénsia iha nivel aldeia.

Governu subliña katak reabilitasaun infraestrutura sosiál ne’e halo parte iha estratéjia ekuidade dezenvolvimentu nasionál, hodi garante katak komunidade rurál sira la husik hela iha kotuk kompara ho área urbana sira. Aleinde hadi'a kualidade servisu báziku sira, programa ida-ne'e mós hametin prezensa estadu nian hodi atende diretamente nesesidade komunidade nian.

Liu husi rehabilitasaun eskola no postu saude sira, hein katak bele kria ambiente ida ne’ebe suporta kresimentu no dezenvolvimentu jerasaun foun sira no publiku nia saude sei hadia ho sustentavel. (Media_ADN)

 

LEMA ADN

  • Aprende hodi halo, halo hodi aprende;
  • Haburas kreatividade no inovativo de servisu;
  • Hametin principiu servisu salva an, salva superior/liders, salva instituisaun no salva nasaun;